Pärit eksootilisest Aasiast, kuid, vaatamata sellele, tunneb ennast hästi ka meie tingimustes. See vähenõudlik, niiskust armastav ja varjutaluv taim kaunistab igat varjulist nurka aias, sobib suurepäraselt lillepeenrasse ja rokaariumi.
Madal taim (25 cm) karvaste lehtedega, pärjatud roosakas-punast tooni õitega, mille sisemuses on bordookarva täpid. Täpitud kelluka rikkalik õitsemine rõõmustab Teid kogu suve jooksul!
Selle liigi peamine erinevus seisneb selles, et kogu maapealne osa on täpiliste karvakestega, ning lehtedel on tänu karvakestele sinakas-hall toon.
Paljundatakse suurepäraselt mitte ainult seemnetega, vaid ka vegetatiivselt, samuti juurevõrsetega. Õitseb juunis- augustis. Õitsemine on rikkalik ja pikaajaline. On aretatud palju aiavorme erinevate värvide ja õiekujuga. On madalakasvulisi ja kõrgekasvulisi sorte.
Kasutamine: grupiistutustes, miksbordüürides, alpinaariumis, ka lõikelillena.
Talvekindel. Vähese lumega talvele järgneval suvel võib halvasti õitseda, seepärast soovitatakse profülaktilist katmist.
Kellukas võlub oma loomuliku šarmiga, liigutavalt õrn kellukas- habras taimeke, kuid ilma temata pole tänapäeva lilleaed täiuslik. Õitsemise haripunktis on kogu taim kaetud roosa-punaste õitega.
Külv: aprill-mai avamaale või märtsis istikuteks. Seemned vajavad eelnevat stratifitseerimist: külvata seemned, niisutada pinnas, katta klaasiga ja panna külvikast külmikusse (+5+7 °C). Hoida sellistes tingimustes kuu aega, ja tõsta seejärel tubastesse tingimustesse. +16+18 °C juures ilmuvad tõusmed 15-21 päeva jooksul. 1-2 pärislehe faasis pikeeritakse paljunduspeenrasse. 5-6 pärislehe faasis istutatakse alalisele kasvukohale, jättes taimede vahekauguseks 25-30 cm.
Hooldus: eelistab mitte happelist, mõõdukalt niisket mulda ja päikest või poolvarju. Ühel kohal kasvab 3-5 aastat.
Õitsemine: juuni-august. Õitsemise pikendamiseks tuleb äraõitsenud varred ära lõigata, et moodustuksid uued õisikud. Sobib hästi kortslehe, kurereha, kuldkanni, nelgi ja samuti roosi ja erinevate dekoratiivsete kõrrelistega.
Täpitud kellukas. Eng.: Spotted bellflower. Suom.: Pisamakello. Sven.: Prickklocka. Bot.syn.: Campanula nobilis Lindl.
Kellukas täpitud (Campanula punctata) ja Kellukas takesiima (Campanula takesimana).
Need on eksootilised liigid Kaug-idast ning lõuna ja ida Aasiast. Kasvavad metsas ja jõgede kallastel. Kultuurtaimena taluvad varju, armastavad niiskust ning võivad kaunistada iga aia varjulist soppi. Taime kõrgus on 50-70 cm. Õied suured (pikkus 6-7 cm), rippuvad pokaali sarnased, on kogutud pikkadesse õisikutesse.
Kellukesekujuline õis on tume-vanaroosa üleni kaetud (eriti seespoolt) purpursete täppidega. Peamine vahe neil liikidel on see, et täpitud kelluka maapealne osa on allapoole langev ning lehestik on hallika varjundiga, aga takesiima kellukal on lehestik läikiv heleroheline. Mõlemaid liike paljundatakse mitte ainult seemnetega vaid ka vegetatiivselt juurevõsunditega. Õitsevad juunis-augustis. Õitsemine on rikkalik ja pikaajaline. On palju aedvorme erinevate värvide ja õiekujuga, madalaid ja kõrgeid.